Palehigis tööd üle rabav meesterahvas, keskmist kasvu. Elu on päriselt võrreldav eesti suusailmaga (ka suusailmal on vahest säravamaid (siin loe: puhtamaid) hetki). Graafik on tihe ja kilomeetreid ikka koguneb. Eelistatud tankla on Olerex ja eelistatud kohvi pakitakse “teelise” topsi. (Kas nimes teeline ehk peitubki konflikt ja see alateadlikult paneb inimest topsi tühjaks saades aknast välja heitma … teeliseks?). Elust rõõmu tundmiseks peab kasutama ergutavaid tooteid: palju suitsetama, eelistatult Winstoni sigarette. Meelt ergastama vahest energiajoogiga, sagedasemal juhul lahja alkohoolse joogiga – Gin või siider (eelistatult plekktaaras) aga harvemal juhul tuleb kasutusele võtta ka karmimad tooted – Vodka. NB! tegemist ei ole Laua viinaga ega Viru valgega ega Moe viinaga ega Saarema viinaga, vaid naaberrahva venemaa toodanguga. Mine võta kinni miks see nii on ja millest see kõneleb. Kas on hinna või maitse eelistused. Vahest läheb ikka väga hulluks, plaat viskab üle ja siis aitab asendustegevusena närvidele käiva CD plaadi minema lennutamine. Tööinimese elu ei ole kerge, eriti kui pead suure osa (töö)ajast viibima eesti karmi kliima meelevallas. Töökindaid kulub ohtralt, sooje Tamrexi kindaid ja lihtsamaid töökindaid. Ja kogu aeg on tuli takkus! Jooksu pealt kaob nüüd kinnas, sokk või saabas kah asi! Hea, et pea laadne moodustis on statsionaarselt keha külge pandud. Sööma peab ka (suu pea küljes, pea keha küljes, st pääsu pole kuhugi). Meeldib süüa võileiba/saia. Soojalt. Võilevagrill aitab. Üks vist küll tõrkus ja sai kohe väljasaatmise osaliseks. Elu on raske ja leiva pääle pole suurt midagi panna, vaid harva väike viinerike. Ja vahest on nii kiire, et teised teel “olijad” jalgu jäävad ja sellest kohtumisest mõned osad maha pudenevad… Aga muidu on teel olla lahe! Vabadust lubav olevus õlal lehvib ja tuul läbi kõrvade vihisedes muudab pea klaarimaks ! Ehh, ilus siiski ka see Eestimaa!
Tegemist oli laupäeva ja imeilusa kevadpäevaga. Kõik vajalik oli olemas: päike, soe, põllud kahel pool maanteed, sodi põllul…! Kopp traka ette ja minek! Hing hõiskas vaatamata teadmisele, mis töö ees ootas – maanteega piirnevate põlluäärte puhastamine sodist, mis sinna on sattunud teel liiklejate käe läbi. Tööfront pole liiga pikk – u kolm kilomeetrit kokku. Kaasinimeste järel koristamine ei olnud (ainus) eesmärk, vaid ikkagi loomade söödaohutus. Meile on ju vastuvõetamatu leida oma pudrutaldrikult erinevaid pakendijääke, klaasikilde, töökindaid, plastpudeleid jne jne. Ka loomale on see vastuvõetamatu. See, et ta “lisandite” sattumist ise ei saa välistada ja inimkeeli meile öelda, et see talle ei meeldi, ei ole õigustus meie hoolimatusele. Meie toit peab olema ilus, maitsev, võõrkehade vaba ja ohutu ja nii on see ka loomade toiduga!Tegelikult veelgi olulisem, sest loom toodab meile toitu.
Paar tundi võõras sodis sobramist ja parhist joonistus kuvand (vt. esimene lõik) – Tartu-Põlva maanteel liikleja profiil. Lihtsalt tähelepanekud ja järeldused. Ei midagi isklikku ega kiuslikku 🙂
Üldiselt siiski saan tõdeda, et prahti kogunes kopa sisse alla poole, so u paar-kolm 100 liitrist prügikoti täit. Kuna mööda nimetatud maanteed sõidab igapäevaselt vaid loetud hulk inimesi, siis kindlasti eestimaalase profiili eelnevast tekstist joonistuva kuvandiga ei peaks liialt tõsiselt siduma ja kindlasti on kordades ja kordades suurem hulk inimesi, kes ei keera kergekäeliselt (tänapäeval küll lase nupust) akent alla ja ei heida sealt ülejäävat välja.
Aitäh hoolijatele!
Tegemist oli laupäeva ja imeilusa kevadpäevaga. Kõik vajalik oli olemas: päike, soe, põllud kahel pool maanteed, sodi põllul…! Kopp traka ette ja minek! Hing hõiskas vaatamata teadmisele, mis töö ees ootas – maanteega piirnevate põlluäärte puhastamine sodist, mis sinna on sattunud teel liiklejate käe läbi. Tööfront pole liiga pikk – u kolm kilomeetrit kokku. Kaasinimeste järel koristamine ei olnud (ainus) eesmärk, vaid ikkagi loomade söödaohutus. Meile on ju vastuvõetamatu leida oma pudrutaldrikult erinevaid pakendijääke, klaasikilde, töökindaid, plastpudeleid jne jne. Ka loomale on see vastuvõetamatu. See, et ta “lisandite” sattumist ise ei saa välistada ja inimkeeli meile öelda, et see talle ei meeldi, ei ole õigustus meie hoolimatusele. Meie toit peab olema ilus, maitsev, võõrkehade vaba ja ohutu ja nii on see ka loomade toiduga!Tegelikult veelgi olulisem, sest loom toodab meile toitu.
Paar tundi võõras sodis sobramist ja parhist joonistus kuvand (vt. esimene lõik) – Tartu-Põlva maanteel liikleja profiil. Lihtsalt tähelepanekud ja järeldused. Ei midagi isklikku ega kiuslikku 🙂
Üldiselt siiski saan tõdeda, et prahti kogunes kopa sisse alla poole, so u paar-kolm 100 liitrist prügikoti täit. Kuna mööda nimetatud maanteed sõidab igapäevaselt vaid loetud hulk inimesi, siis kindlasti eestimaalase profiili eelnevast tekstist joonistuva kuvandiga ei peaks liialt tõsiselt siduma ja kindlasti on kordades ja kordades suurem hulk inimesi, kes ei keera kergekäeliselt (tänapäeval küll lase nupust) akent alla ja ei heida sealt ülejäävat välja.
Aitäh hoolijatele!
